{"id":121948,"date":"2023-01-10T04:59:43","date_gmt":"2023-01-10T04:59:43","guid":{"rendered":"http:\/\/scandinavia.life\/loetelu-koigist-riikidest-kus-eurod-on-valuutaks\/"},"modified":"2025-07-04T00:54:27","modified_gmt":"2025-07-04T00:54:27","slug":"loetelu-koigist-riikidest-kus-eurod-on-valuutaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/loetelu-koigist-riikidest-kus-eurod-on-valuutaks\/","title":{"rendered":"Loetelu k\u00f5igist riikidest, kus eurod on valuutaks"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa Liidu rahapoliitika t\u00f5ttu kasutab enamik ELi liikmesriike eurot. M\u00f5nikord nimetatakse seda valuutat euroks, mille t\u00e4his on \u20ac. Praegu on selle valuuta kasutusele v\u00f5tnud 20 riiki, kokku \u00fcle 300 miljoni kodaniku, kes saavad oma palka, maksavad arveid ja toidukaupu euroga.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuid mitte k\u00f5ik Euroopa riigid ei kasuta tegelikult eurot, kuigi nad on Euroopa Liidu liikmed. Nii et selles artiklis vaatame l\u00e4bi k\u00f5ik riigid, kus saab eurot kasutada, ning k\u00e4sitleme ka neid, mis j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja. Nautige!<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><\/a>Miks euro kasutusele v\u00f5eti<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On mitmeid p\u00f5hjusi, miks EL otsustas v\u00f5tta kasutusele euro kui \u00fchisraha. Peamine p\u00f5hjus oli <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Euro#History\">edendada majanduslikku integratsiooni ja stabiilsust<\/a> ELis ning tagada paremad kaubandustingimused ettev\u00f5tetele ja eraisikutele kogu piirkonnas.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kasutades \u00fchtset valuutat, saavad riigid omavahel lihtsamalt ja ilma <a href=\"https:\/\/scandinavia.life\/et\/raha-ulekandmine-skandinaaviasse-ja-skandinaaviast\/\">valuutat vahetamata<\/a> kaubelda, mis v\u00f5ib v\u00e4hendada tehingukulusid ja k\u00f5rvaldada valuutakursiriskid. See v\u00f5ib aidata stimuleerida majanduskasvu ja suurendada ELi riikide vahelist kaubandust.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teine p\u00f5hjus, miks euro kasutusele v\u00f5eti, on ELi poliitilise ja majandusliku m\u00f5ju suurendamine maailma tasandil. Euro on n\u00fc\u00fcd \u00fcks maailma peamisi valuutasid ning selle kasutamine on aidanud suurendada ELi majanduslikku ja poliitilist v\u00f5imu.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks sellele n\u00e4hti eurot kui v\u00f5imalust edendada \u00fchtsust ja solidaarsust ELis. \u00dchise valuuta kaudu on ELi riigid omavahel tihedamalt seotud ning saavad teha tihedamat koost\u00f6\u00f6d \u00fchiste eesm\u00e4rkide ja poliitika nimel.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See on v\u00f5imaldanud optimeeritud finantss\u00fcsteemi, paremat reguleerimist ja kontrolli, samuti on ELis reisivatel turistidel lihtsam teada saada toodete, teenuste ja nende hotellide hindu.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><\/a>Eurot kasutavad riigid<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu eespool mainitud, on alates 1. jaanuarist 2023. aastal <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Eurozone\">20 ELi t\u00e4isliiget<\/a>, kes kasutavad samuti eurot. Horvaatia on selle nimekirja viimane lisa. Sulgudes oleme lisanud ka ametliku vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4eva.<\/p>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Austria (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Belgia (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Horvaatia (2023)<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00fcpros (2008)<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti (2011)<\/li>\n\n\n\n<li>Soome (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Prantsusmaa (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Saksamaa (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Kreeka (2001)<\/li>\n\n\n\n<li>Iirimaa (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Itaalia (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4ti (2014)<\/li>\n\n\n\n<li>Leedu (2015)<\/li>\n\n\n\n<li>Luksemburg (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Malta (2008)<\/li>\n\n\n\n<li>Madalmaad (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Portugal (1999)<\/li>\n\n\n\n<li>Slovakkia (2009)<\/li>\n\n\n\n<li>Sloveenia (2007)<\/li>\n\n\n\n<li>Hispaania (1999)<\/li>\n<\/ul>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00e4rkus: K\u00f5ik riigid, kes v\u00f5tavad euro kasutusele, teevad seda 1. jaanuaril.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks nimetatud 20 riigile on veel teisigi riike, kes kasutavad eurot valuutana. M\u00f5ned neist riikidest ei ole ametlikult Euroopa Liidu liikmed, kuid neil on siiski lubatud oma eurode vermimine t\u00e4nu eripoliitikale. Ja teised selles nimekirjas olevad riigid lihtsalt kasutavad raha, ilma rahapajata.<\/p>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Andorra<\/li>\n\n\n\n<li>Kosovo<\/li>\n\n\n\n<li>Monaco<\/li>\n\n\n\n<li>Montenegro<\/li>\n\n\n\n<li>San Marino<\/li>\n\n\n\n<li>Vatikani linn<\/li>\n<\/ul>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><\/a>Erijuhtumid<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">On m\u00f5ned Euroopa Liidu liikmed, kes kas ei kuulu euroalasse v\u00f5i kelle lepingud sisaldavad muid s\u00e4tteid, mis v\u00f5imaldavad neil euro kasutuselev\u00f5tu asemel j\u00e4tkata oma traditsioonilise valuuta kasutamist.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need n\u00f5uded esitavad <a href=\"https:\/\/european-union.europa.eu\/institutions-law-budget\/institutions-and-bodies\/institutions-and-bodies-profiles\/european-commission_en\">Euroopa Komisjon<\/a> ja Euroopa Keskpank, kes koos vaatavad kandidaatriikide tingimusi nn l\u00e4henemiskriteeriumide osas.<\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><a><\/a>Taani<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Taani on erijuhtum, sest nad mitte ainult ei kasuta eurot, vaid on ka ainus riik, kes ei ole sunnitud seda kunagi tegema, kuna nad on ELiga s\u00f5lminud erikokkuleppeid. Taani j\u00e4rgib siiski endiselt fikseeritud kursipoliitikat, mis t\u00e4hendab, et Taani keskpanga eesm\u00e4rk on, et Taani kroon j\u00e4rgiks euro v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selle peamine p\u00f5hjus on 2000. aastal toimunud avalik h\u00e4\u00e4letus. Enamik taanlastest h\u00e4\u00e4letas euro kasutuselev\u00f5tu vastu ning t\u00e4nu teatavatele poliitilistele kokkulepetele lubati riigil s\u00e4ilitada oma kohalik valuuta, mida tuntakse Taani kroonina ehk DKK, kui kasutatakse ISO 4217 valuutakoodi.<\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><a><\/a>Bulgaaria, Rootsi, Rumeenia, Poola, Ungari ja T\u0161ehhi Vabariik.<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need riigid ei kuulu veel euroalasse, kuid peavad ELi liikmesuse tingimusena v\u00f5tma kasutusele euro. Praeguse seisuga on neile tehtud erandeid selle n\u00f5ude t\u00e4itmisest, kas seet\u00f5ttu, et nad ei vasta vajalikele majanduslikele kriteeriumidele, v\u00f5i seet\u00f5ttu, et nende \u00fchinemislepingutes on s\u00e4testatud erandid. M\u00f5ned riigid, nagu Rootsi, t\u00e4idavad juba praegu kriteeriumid v\u00f5i v\u00f5iksid need v\u00e4hemalt kiiresti t\u00e4ita, kuid avalikkuse meeleolu t\u00f5ttu l\u00fckatakse taotluse esitamist edasi. Teised riigid t\u00f6\u00f6tavad veel oma finantspoliitikaga, et olla t\u00e4ielikult valmis euroalaga \u00fchinemiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa Liidu rahapoliitika t\u00f5ttu kasutab enamik ELi liikmesriike eurot. M\u00f5nikord nimetatakse seda valuutat euroks, mille t\u00e4his on \u20ac. Praegu on selle valuuta kasutusele v\u00f5tnud 20 riiki, kokku \u00fcle 300 miljoni kodaniku, kes saavad oma palka, maksavad arveid ja toidukaupu euroga. Kuid mitte k\u00f5ik Euroopa riigid ei kasuta tegelikult eurot, kuigi nad on Euroopa Liidu liikmed.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":101142,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1538],"tags":[14308,46460,46476],"class_list":["post-121948","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-pangandus","tag-el","tag-euro-et","tag-valuutad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121948"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121948\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":154798,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121948\/revisions\/154798"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}