![\"Viewpoint](\"http:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/Viewpoint-Gudbrandsjuvet-062014-99-0148_2200.jpg\")
<\/a>Norra- minevikust t\u00e4nap\u00e4evani<\/h2>\n\n
Norra on \u00fcle 5 miljoni elaniku v\u00e4ikseim Skandinaavia riigid<\/a> m\u00f5\u00f5detakse rahvaarvu j\u00e4rgi. Kaunitest l\u00f5unapoolsetest linnadest kuni arktilise p\u00f5hjani on ronida rohkem kui \u00fcks m\u00e4gi, l\u00e4bida fjord ja varjuda pimeduses m\u00fc\u00fctilisi olendeid. Sort on erakordne, andes v\u00f5imaluse eluaegseteks m\u00e4lestusteks.<\/p>\n\n Norra kui praegune riik on eksisteerinud vaid 200 aastat. V\u00f5rreldes muu maailmaga-see pole ammu. 1814. aastal oli Norra liidus Taaniga ja liitlasena Napoleoniga kaotajate poolel. P\u00e4rast 450-aastast liitu Taaniga l\u00e4ks Norra Kieli lepingu osana \u00fcle Rootsile ja saavutas p\u00e4rast l\u00fchikest s\u00f5da oma suver\u00e4\u00e4nsuse. Seega t\u00e4histatakse Norra rahvusp\u00e4eva 17. Mail oma p\u00f5hiseaduse loomise m\u00e4lestuseks.<\/p>\n\n Norra on l\u00e4bi ajaloo olnud merep\u00f5hine rahvas. Viimase 40 aasta jooksul on nafta ja avameretehnoloogia \u00fcletanud p\u00f5llumajandussaadusi ja kala kui suurimat ekspordiartiklit. Kuigi kalap\u00fc\u00fck m\u00e4ngib endiselt suurt osa Norra majandusest. \u00d5itsevate kalaturgude poolest on eriti tuntud looderannik, ulatudes Bergenist Aalesundini.<\/p>\n\n Lofootid on P\u00f5hja -Norra saarestik kaardil, mis paistab silma Atlandi ookeani konksuga. Lofootid koosnevad idast l\u00e4\u00e4nde saartest Austv\u00e5g\u00f8ya, Gims\u00f8ya, Vestv\u00e5g\u00f8ya, Flakstad\u00f8ya ja Moskenes\u00f8ya ning eraldatumatest V\u00e6r\u00f8y ja R\u00f8sti saartest. Lisage sellele palju v\u00e4ikeseid saari. Lofootide saartele on iseloomulikud saared, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu m\u00e4ed, mis seisavad otse merest, mis muutub veelgi selgemaks seda kaugemal saarestikus, kuhu tuled. Lofootid on \u00fcsna suured (1226 km2). Kuid ikkagi peaksite v\u00e4lja tooma kauni Reine’i, kalurik\u00fcla Lofootide v\u00e4lisk\u00fcljel. Teine kandidaat on Henningsv\u00e6r, teine kalap\u00fc\u00fcgilaager Lofootide sisemaal, kust avaneb vaade Lofootide m\u00e4gisele rannajoonele. Lofootidel on rikkalik lindude elu, sealhulgas pesitseb lunni. Kui l\u00e4hete v\u00e4ikesele paadireisile, n\u00e4ete h\u00fclgeid ja m\u00f5\u00f5kvaalu.<\/p>\n\n Kalap\u00fc\u00fck P\u00f5hja -Norras<\/p>\n\n P\u00f5hja -Norra pakub siniseid ookeane, kus elavad m\u00f5ned k\u00f5ige tihedamad kalade populatsioonid. Siin kohtub Golfi hoovus P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4mere k\u00fclma, toitaineterikka veega. Siin ujuvad Norra arktilised tursad igal talvel Lofootidele kudema ja talvekuudel toimub siin maailma suurim tursap\u00fc\u00fck. Pidu j\u00e4tkamiseks tulevad s\u00f6ekalad suvel ranniku l\u00e4hedale ja meelitavad ligi \u00f5ngitsejaid, kes soovivad kogeda \u00fchte parimat ja maitsvat saaki. Aastaringselt leidub rannikuturska, hiidlest, meriahven, kilttursk, meriahven ja mitmed teised kalaliigid. M\u00f5ned Euroopa parimad l\u00f5hej\u00f5ed asuvad P\u00f5hja -Norras ning lugematutes j\u00e4rvedes ja j\u00f5gedes leidub forelli ja s\u00fcsi. M\u00f5nes j\u00f5es on ka idapoolseid liike, nagu haug, siig, harjus ja ahven. Tasuta kalap\u00fc\u00fck meres kalameestele ja seal on suur hulk rajatisi, mis pakuvad majutust ja paadilaenutust ning varustust meremeestele. Magevee \u00f5ngitseja v\u00f5ib endale j\u00e4rve v\u00f5i j\u00f5e hankida, P\u00f5hja -Norra looduses on palju ruumi ja palju kala.<\/p>\n\n P\u00f5hja -neem<\/a> on vastuolus sellega, mida v\u00f5ite esialgu arvata, et Norra k\u00f5ige k\u00fclastatavam koht. Mitte ainult kauni ja m\u00f5istatusliku kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikese t\u00f5ttu, vaid ka h\u00e4mmastava looduse ja kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikese ajal esinevate ilusate tulede t\u00f5ttu – see on loodusn\u00e4htus. Kui ilmajumalatel on hea meel, v\u00f5ib p\u00e4ike suvisel p\u00f6\u00f6rip\u00e4eval olla h\u00e4mmastavalt 24 tundi n\u00e4htav! N\u00e4htused esinevad suvekuudel, Medio \u00fcmbruses kuni juuli l\u00f5puni ja on n\u00e4htavad ainult polaarjoone kohal. Kesk\u00f6\u00f6 p\u00e4ikese m\u00f5ju v\u00f5ib p\u00f5hjustada uneh\u00e4ireid ja k\u00f5rgendatud tunnet. V\u00f5ib -olla sellep\u00e4rast on see ka populaarne koht abieluettepanekute tegemiseks.<\/p>\n\n Fjord-kruiis on Norra k\u00fclastamisel \u00fcks populaarsemaid turiste. Reisid kestavad tavaliselt 7-10 p\u00e4eva, et kogemustest parimat saada. Maailm on tuntud l\u00f5\u00f5gastava \u00f5hkkonna, mitmekesisuse ja ainulaadse kogemuse poolest.<\/p>\n\n See on Norras rohkem kui 1200 fjordi. Venitatud Norra rannajoonel on maailma pikimad fjordid, mida edestab vaid Gr\u00f6\u00f6nimaa. Nende maaliline \u00f5hkkond iseloomustab neid maastikku l\u00f5ikavate j\u00e4rskude m\u00e4en\u00f5lvadega, koskedega ja v\u00e4ikeste elupaikadega. Fjordid s\u00fcndisid liustike kaudu, mis l\u00f5ikasid m\u00e4gesid ja kivisid kuni 9000 aastat tagasi. M\u00f5ned neist on kantud UNESCO nimekirja<\/a> , pole \u00fcllatav, et fjordi vaatamisv\u00e4\u00e4rsused on nii populaarsed.<\/p>\n\n Norra on tuntud oma fjordide poolest ning k\u00f5ige lahedam ja ilusam on enamasti Geirangeri fjord. Fjord on 15 km pikk ja on Sunnyvlsfjordeni haru, mis omakorda on Storfjordeni haru. Geirangerfjordi \u00fcmbritsevad mitmed \u00fcle 1600 m k\u00f5rgused m\u00e4etipud, mis kalduvad j\u00e4rsult vette. See v\u00f5imaldab t\u00e4helepanelikult n\u00e4ha k\u00f5iki m\u00e4ek\u00fclgi orust tipuni, mis on muljetavaldav vaatepilt. Fjordi m\u00e4en\u00f5lvadel on neli vana talumaja, millest populaarsele Skagefl\u00e5le, kose -Seitsme \u00f5e -vastas, p\u00e4\u00e4seb hingekosutava retkega kaljude kohal alumisel ekraanil. Fjordis on tavaline vaatepilt kaks v\u00f5i kolm suurt kruiisilaeva, mis on ankrus v\u00e4ljaspool Geiranger<\/a> , mis on t\u00e4is avastamist soovivaid turiste. \u00dcksinda olemine pole probleem, sest enamik turiste k\u00fclastab vaid Geirangeri linna ja teede \u00e4\u00e4res asuvaid vaatepunkte.<\/p>\n\n Kas teadsite, et ainult 10 protsenti Norra maadest on p\u00f5llumajanduslikuks kasutamiseks sobivad? Norra trekking Association loetleb 10 k\u00f5ige populaarsemat marsruuti. Peal on Preikestolen, mis asub Stavangerist umbes 2 -tunnise autos\u00f5idu kaugusel.<\/p>\n\n Preikestolen ( Pulpit rock<\/a> ) on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne kivine \u00e4\u00e4r umbes 600 m otse Lysefjordeni kohal. Preikestolen on umbes 25×25 m suur ja selle kolm k\u00fclge langevad peaaegu otse alla. Ledge tekkis t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4\u00e4ajal (umbes 100 000\u201310 000 aastat tagasi), kui Lysefjordi kattis liustik. Vesi, mis sattus kivipinna pragudesse, k\u00fclmutas ja puhus \u00e4ra suured kivit\u00fckid, mis liustiku liikumise t\u00f5ttu \u00e4ra v\u00f5eti. J\u00e4i nurgeline looming. \u00dcle Pulpit Rock on selge rebend, kuid geoloogid on \u00fcsna kindlad, et Pulpit Rock ei murene j\u00e4rgmise tuhande aasta jooksul. Pulpit Rocki juurde on \u00fcsna lihtne j\u00f5uda. Minge auto v\u00f5i bussiga Preikestolshytta m\u00e4gimajja ja jalutage siis umbes 3 km.<\/p>\n\n Teised m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed marsruudid on Besseggen, Gaustatoppen ja Kjerag. ( Loe l\u00e4hemalt siit<\/a> )<\/p>\n\n Liustikel k\u00f5ndimine on p\u00f5nev tegevus, millel on Norras pikad traditsioonid. Kuigi see v\u00f5ib olla ahvatlev ise j\u00e4rele proovida, v\u00f5ib see olla v\u00e4ga riskantne. Mitmed kohad riigi m\u00e4gedes ja liustikes, kus m\u00e4gede harjumusp\u00e4rased liustikujuhid juhendavad matkajaid \u00fcle j\u00e4\u00e4<\/p>\n\n Kas soovite endale v\u00e4ljakutse esitada? \u00dcksk\u00f5ik, kas olete huvitatud raftimisest, j\u00f5es\u00fcstast, kanjonites matkamisest v\u00f5i kaljuronimisest, peaksite leidma selle, mida otsite -mootorisport, sukeldumine, purjelauas\u00f5it, lohesurf ja palju muud. Ekstreemsport on tuules<\/p>\n\n Igasugused \u00e4\u00e4rmused muutuvad \u00fcha populaarsemaks. Isegi pargipinke ja kesklinnade treppe kasutatakse parkouriga tegelevate inimeste suurep\u00e4rasteks trikkideks ja pered s\u00f5idavad Norra kuurortides avanevates rattaparkides allam\u00e4ge. \u00c4\u00e4rmuslikud ilmuvad filmi-, televisiooni- ja reklaamiproduktsioonides ning paljudel on kiusatus. \u00dcritus Extreme Week Vossis saab suurep\u00e4rase kajastuse ajakirjanduses ja on suuresti kaasa aidanud huvi ekstreemspordi vastu. \u00dcksk\u00f5ik, mida leiate, peaksite saama soovitud l\u00f6\u00f6gi, sageli \u00e4\u00e4rmiselt loomuliku kogemusega.<\/p>\n\n \u00c4\u00e4rmuslikku n\u00e4dalat Vossis juhib sihtasutus The Extreme Voss Foundation. Siia kuuluvad Voss Rafting Club, Voss Kayak Club, Voss Hang and Paragliding Club ja Skydive Voss. \u00dcrituse s\u00fcmboliks on neli elementi: vesi, \u00f5hk, maa ja tuli. Siit leiate baash\u00fcppeid, potholinguid, langevarjuh\u00fcppeid, deltaplaane, lohes\u00f5itu, ronimist, pikka pardaleminekut, m\u00e4girattas\u00f5itu ja BMX-i, paraglidingi ja raftingut. (Loe rohkem<\/a> )<\/p>\n\n Norra on metsiku iluga suur riik. Rannikuvee allikas teeb Norrast s\u00fcsta- ja kanuumatkajate paradiisi. Norras on ka sisemaal tuhandeid ilusaid vett, mis sobivad aerutamiseks. ( Loe l\u00e4hemalt siit<\/a> )<\/p>\n\n Rannikukultuur on m\u00e4lestused, mille inimesed on loonud rannikuv\u00f6\u00f6ndis ja rannikualadel. Kultuurip\u00e4rand on seotud mere kui toiduallikaga ja suhtlusviisiga kalurik\u00fclade, kaubanduskeskuste, k\u00fclalistemajade, ranniku\u00e4\u00e4rsete linnade ja turulinnade, suurte ja v\u00e4ikeste laevade, tuletornide, majakate ja rannat\u00f6\u00f6stusega. L\u00fchike vahemaa mereni ja rannajooneni on j\u00e4tnud riigile oma j\u00e4lje.<\/p>\n\n Kultuurilugu on turistide jaoks oluline joonistus. Paljud rannikul asuvad traditsioonilised kalurik\u00fclad v\u00f5ivad n\u00e4idata v\u00e4ikseid kortereid ja maalilisi maju. Seal on mitmeid ranna- ja kalandusmuuseume ning mitmesuguseid kogusid. Rannikul on ka palju festivale ja erinevaid tegevusi kunstis ja kohalikus kultuuris. Kohalikud mereannid on selle osa.<\/p>\n\n<\/a>Lofootid<\/h2>\n\n
<\/a>P\u00f5hja -neem<\/h2>\n\n
<\/a>Norra fjordid<\/h2>\n\n
<\/a>Geirangerfjorden<\/h2>\n\n
<\/a>Norra-1000 m\u00e4e maa<\/h2>\n\n
<\/a>Ekstreemsport -proovige ekstreemsust!<\/h2>\n\n
<\/a><\/a>S\u00fcstas\u00f5it<\/h2>\n\n
Rannikukultuur<\/h2>\n\n