![\"stockholm](\"http:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2015\/08\/stockholm-3-300x219.jpg\")
<\/a><\/p>\nSvea maal<\/h2>\n
Juba ammu enne linna rajamist asustasid viikingid L\u00e4\u00e4nemere ja Malareni (M\u00e4lareni) kokkupuutepiirkonda. Ajavahemikul 800 pKr kuni 1050 pKr \u00f5itsesid nad ja Malarenis kujunesid v\u00e4lja eluj\u00f5ulised kaubanduslikud huvid. \u00dcks t\u00e4htsamaid oli Bjorko (Bj\u00f6rk\u00f6) saar t\u00e4nap\u00e4eva Stockholmi l\u00e4hedal, mis 1993. aastal kuulutati maailmap\u00e4randi nimistusse. Esimest korda mainitakse Stockholmi 1200. aastal ja 1270. aastal sai see koht linna staatuse. Soodne strateegiline asukoht muutis ambitsioonika linna oluliseks j\u00f5uks Skandinaavias<\/a>.<\/p>\n Taani eraldumisega 1523. aastal algas Stocholmi t\u00f5usmine kuninglikuks residentuuriks. Alates 1634. aastast oli Stockholm ka pealinn. Sel ajal ehitati m\u00f5ned vanalinna (Gamla Stan) uhked hooned ja paleed – n\u00e4iteks Aadlimaja (House of Nobility). (1641-1674), Axel Oxenstiernase palee (1653-1668), endine Rahvuspank ja P\u00fcha Gertrudi kirik ehk Saksa kirik, mis oli Vasterlangi t\u00e4nava (V\u00e4sterl\u00e5nggatan) \u00e4\u00e4res oma kauplemiskohti pidanud saksa kaupmeeste kirik. Gamla Stanis leiame ka kaugemalt p\u00e4rit hooneid, n\u00e4iteks P\u00fcha Nikolai katedraali 1200. aastast. See on Rootsi kuningliku perekonna kroonimiskirik. Siin Carl Gustaf 16<\/sup>. abielus oma kodanliku Silviaga.<\/p>\n \u00dcks populaarsemaid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi on valvurite vahetus lossiplatsil. Kuninglikul paleel on rohkem pakkuda. Euroopa k\u00f5ige oskuslikumate ja kuulsamate kunstnike ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste loodud. 608 tuba – kolm korda rohkem kui Buckinghami palees Londonis – on maailma suurim kuninglik loss. Rahvussaalis ja lossikirikus (Slottskirken) saab n\u00e4ha suurep\u00e4raseid Bernadotte’i tube (Bernadotterrommene), kuningas Gustav 3.s antiikmuuseumi, relvakoda ja muuseumi Tre Kronor. T\u00e4nap\u00e4eval elab kuninglik perekond m\u00f5ned kilomeetrid l\u00e4\u00e4ne pool barokklinnas Drottningholm(loe l\u00e4hemalt siit), mis on alates 1991. aastast UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja kantud.<\/p>\n Alates 1891. aastast on Skansen olnud populaarne sihtkoht nii noorte kui ka vanade jaoks. Siin \u00e4rkab minevik ellu. N\u00e4ha saab toredaid, vanu talupoegade maju, m\u00f5isaid ja t\u00f6\u00f6liste maju \u00fcle kogu Rootsi. Kohapeal on v\u00e4ike loomaaed. Siin elavad avarates tarandustes hundid, karud, ahvid, p\u00f5hjap\u00f5drad ja muidugi hirved. See on elav muuseum, kus saab palju teada Rootsi mineviku kohta ja kus on palju l\u00f5bu. (kliki siia lisateabe saamiseks)<\/a><\/p>\n Stocholm ei oleks Stockholm ilma saarestikuta, kus on kokku 24 000 saart, saarekest ja riffi. Enamik saarelaevu siseneb Str\u00f6mkajeni sadamasse ja Nybrovikenisse. V\u00e4ga eriline kogemus on s\u00f5it \u00fchel restaureeritud maalilisel aurulaeval. S\u00f5it Vaxholmi v\u00f5tab umbes tund aega, Drottningholmi lossi kulub umbes viisk\u00fcmmend minutit – see on midagi, mida te kindlasti ei tohiks vahele j\u00e4tta. Vaatamist v\u00e4\u00e4rivad ka Sandhamn ja Uto (Ut\u00f6) oma kauni maastikuga.<\/p>\n Linna elanikkond: 780000<\/p>\n Vaatamisv\u00e4\u00e4rsused: Skansen, Stadsholmen, Stadshuset, Suurkirik, Tessin palee<\/a>, Saksa kirik, Vasa muuseum, Stockholmi linnamuuseum<\/a>, Oxenstiernes’i palee. Stockholm asub vee \u00e4\u00e4res ja “vees” ning just see teeb linna nii v\u00f5luvaks. Sodermalms (S\u00f6dermalm) k\u00f5rgendikud \u00fcle linna ja Djurgardeni saare iidsed metsad moodustavad silmatorkava kontrasti. Rootsi metropolis seisab torn, mis pakub erakordset vaadet – 155 meetri k\u00f5rgusest Kaknas Towerist (Kakn\u00e4st\u00e5rnet) saab selge ilmaga vaadata kogu 60 km pikkust vaadet – Stadshusetist Globeni, \u00fcle Hotorgeti<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":11410,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1584,3873],"tags":[10743,10761,20224,5728,2019,20230,10878,10830,20238,18072,20242],"class_list":["post-24415","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-rootsi","category-stockholm-et","tag-armory-stockholm-et","tag-bernadotte-toad","tag-muuseum-tre-kronor","tag-skandinaavia-linn","tag-skandinaavia-linnad","tag-stockholmi-kuninglik-palee","tag-stockholmi-loss","tag-stockholmi-lossikirik","tag-stromi-kai","tag-unesco-et","tag-vaxholm-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24415"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24415\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":139138,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24415\/revisions\/139138"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Stockholmi vanalinn<\/h2>\n
<\/a><\/p>\nKuninglik palee<\/h2>\n
<\/a><\/p>\nSkansen – maailma vanim vaba\u00f5humuuseum<\/h2>\n
<\/a><\/p>\nSaarestiku lab\u00fcrint<\/h2>\n
Fakte Stockholmi kohta:<\/h2>\n
\n[wpgmza id=”13″]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"