{"id":51753,"date":"2021-12-19T14:14:46","date_gmt":"2021-12-19T14:14:46","guid":{"rendered":"http:\/\/scandinavia.life\/viikingite-ajalugu\/"},"modified":"2024-03-10T20:18:45","modified_gmt":"2024-03-10T20:18:45","slug":"viikingite-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/viikingite-ajalugu\/","title":{"rendered":"Viikingite ajalugu"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcle 1000 aasta tagasi lahkusid norralased oma kodudest, et j\u00f5uda v\u00e4lismaale. Seega viitavad viikingid Skandinaaviast p\u00e4rit meres\u00f5itjate nimele, kes <sup>8<\/sup>.<sup>-11<\/sup>. sajandil kauplesid, asustasid, tegid piraatluse ja r\u00fc\u00fcstasid Euroopa eri piirkondi. T<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<iframe loading=\"lazy\" title=\"History Documentary - The Vikings   Who Were They BBC Documentary, Discovery Channel\" width=\"960\" height=\"540\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/GkJy1b4q3WU?feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share\" referrerpolicy=\"strict-origin-when-cross-origin\" allowfullscreen><\/iframe>\n<\/div><figcaption>Dokumentaalne kokkuv\u00f5te viikingitest, nende tegevusest ja operatsioonidest<\/figcaption><\/figure>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">viikingite saavutused h\u00f5lmasid nii r\u00fc\u00fcsteretki kui ka r\u00fc\u00fcstamist. Lisaks Rootsile, Taanile ja Norrale l\u00e4ksid nad ka teistesse maailma osadesse, sealhulgas P\u00f5hja-Ameerikasse, L\u00e4his-Itta, P\u00f5hja-Aafrikasse ja Vahemerre, ning seda perioodi nimetatakse viikingiajaks.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Viikingiaeg<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Skandinaavia keeles on viiking peamiselt seotud s\u00f5naga &#8220;vikingr&#8221;, mis t\u00e4hendab piraat. Viikingid tulid peamiselt Rootsist, Norrast ja Taanist ning j\u00e4id peamiselt maapiirkondadesse. Viiking viitab ajale, mil Skandinaavia inimesed l\u00e4ksid suvel viikingite juurde. Ekspeditsioonid viidi l\u00e4bi eesm\u00e4rgiga v\u00e4rvata v\u00e4lismaiseid palgas\u00f5dureid, r\u00fc\u00fcstada linnu ja kloostreid ning kaubelda.<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"http:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-40267\" srcset=\"https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920-300x200.jpg 300w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920-768x512.jpg 768w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/man-ge5e7d400a_1920.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption>  Keskaegne viiking tegevuses<\/figcaption><\/figure>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingiaeg kestis 793-1066 pKr, mille jooksul viikingid korraldasid mitmeid r\u00fc\u00fcsteretki. Arvatakse, et viikingid on alustanud oma tegevust Taanis, sest seal on vanim kaubanduslinn. Sel perioodil k\u00e4isid viikingid isegi Bagdadis idas ja nad j\u00e4tsid suure j\u00e4lje erinevatesse kultuuridesse, millega nad suhtlesid. Esialgu tegid norralased r\u00fc\u00fcsteretke ja p\u00f6\u00f6rdusid koju tagasi. P\u00e4rast teatavat aega otsustasid nad siiski oma asunduste loomise kasuks.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Viikingite ajaloo ajajoon<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingiajastut saab paremini m\u00f5ista, kui jagada kogu periood konkreetseteks olulisteks aegadeks. Sukeldume otse laiaulatuslikku ja keerulisse viikingiaja perioodi koos konkreetsete aegadega.  <\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Alates 540-st kuni 790-ni<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ajavahemik, mis pani viikingiaja kultuurilised ja majanduslikud alused, oli 540-790 aastat. 740. aastal toimus Rootsi kuninga Sigurd Hringi ja Taani kuninga Harald Wartihammaste vahel lahing. Lisaks sellele leiti 750. aastal Salme linnas Eestis kaksiklaeva matmine ja 789. aastal registreeriti esimene viikingite r\u00fcnnak Inglismaal.<\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Alates 791. aastast kuni 900. aastani<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige kuulsam r\u00fc\u00fcsteretk toimus 793. aastal Kirde-Inglismaal, Lindisfarne&#8217;is. Iirimaal registreeriti viikingite r\u00fcnnak 795. aastal, Oseburgi laev aga 830. aastal. Viikingilaev avastati Tonsbergi \u00fcmbruses. <a href=\"https:\/\/sonsofvikings.com\/blogs\/history\/viking-history-timeline\">844.<\/a> aastal m\u00e4ssas viikingite r\u00fc\u00fcsteretk Sevilla, samas kui 860. aastal r\u00fcndasid venelased Konstantinoopoli. Ei tohi unustada, et aastal 840 avastasid p\u00f5hjamaade asukad Dublini.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingid andsid endast parima, et vallutada k\u00fclastatavaid kohti, ning 866. aastal rajasid nad Yorkis kuningriigi. Isegi p\u00e4rast kuningriigi rajamist sai Alfredist 871. aastal Wessexi kuningas, samas kui Harald Fairhair sai 872. aastal Norra kontrolli alla. Samuti toimusid aastatel 874-879 olulised s\u00fcndmused, sealhulgas Ingolfur Arnarson, kes n\u00f5udis maad, millest sai Reykjaviki linn; Gathrum rikkus oma kokkulepet Alfrediga, anglosaksi armee v\u00f5itis ja koondas viikingid Edingtoni lahingus ning Kiievist sai Rusi domeenide keskus.<\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Alates 901-st kuni 1000-ni<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingite korraldatud r\u00fc\u00fcsteretkedest ei piisanud, et nad j\u00e4tkaksid r\u00fc\u00fcsteretki Vahemere rannikul. Samuti anti 911. aastal viikingite pealikule Rollole frankide poolt maad ja 941. aastal r\u00fcndasid venelased Istanbuli (Konstantinoopoli). 981. aasta oli viikingite jaoks veel \u00fcks oluline aasta, sest just siis avastas Erik Punane Gr\u00f6\u00f6nimaa ja ta kuulub <a href=\"https:\/\/scandinavia.life\/et\/kuulsad-viikingid\/#more-5766\">kuulsate viikingite<\/a> hulka.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimene viikingilaev s\u00f5itis P\u00f5hja-Ameerikasse 986. aastal p\u00e4rast Gr\u00f6\u00f6nimaa avastamist. Samal ajal kui viikingid j\u00e4tkasid P\u00f5hja-Ameerika vallutamist, maksis \u00c6thelred 991. aastal esimese lunaraha, et l\u00f5petada taanlaste r\u00fcnnakud Inglismaal. Kuningad j\u00e4tkasid vallutamist ja 995. aastal sai Olof Skotkonungist esimene kuningas, kes valitses gaitide ja rootslaste \u00fcle.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingid ei olnud kristlased. Kuid 995. aastal vallutas Olav I Tryggvason Norra, muutes selle esimeseks kristlikuks kuningriigiks. Kristlus arenes edasi ja 1000. aastal astus Island kristlusele, kuigi skandinaavlased j\u00e4tkasid vanade jumalate kummardamist eraviisiliselt. Samal aastal suri Olav I lahingus, mist\u00f5ttu Norrat valitsesid taanlased, samal ajal kui Erik Punase poeg Leif Erikson uuris P\u00f5hja-Ameerika rannikuosa.<\/p>\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Alates 1000-st aastast<\/h3>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1002. aastal sai Brian Boru Iirimaa kuningaks p\u00e4rast v\u00f5itlust norralaste vastu ja nende v\u00f5itmist. Thorfinn Karlsefni p\u00fc\u00fcdis P\u00f5hja-Ameerikas asustust luua, kuigi viikingid j\u00e4tsid Viinimaa 1015. aastal maha. 1016. aastal valitsesid taanlased Knuti juhtimisel Inglismaad, kui Olav II v\u00f5ttis tagasi Norra, mis oli algselt nende territoorium taanlastelt.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Taanlased toetasid Edward Confessori, kui ta valitses Inglismaad 1042. aastal. 1046. aastal sai Harald Hardrada koos Magnusega Norra kuningaks ja 1050. aastal asutati Oslo linn. Linnas asub ka muuseum, mille kohta saab lisateavet aadressil <a href=\"https:\/\/scandinavia.life\/et\/viikingilaevade-muuseum\/#more-271\">Vikingilaevade muuseum<\/a>.  <\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu alati \u00f6eldakse, et k\u00f5igel, mis algab, peab olema l\u00f5pp, seega t\u00e4histas 1066. aasta viikingiaja l\u00f5ppu, mil Harold Godwinson v\u00f5itis Harald Hardradat Stamfordi silla lahingus. Teine oluline s\u00fcndmus 1066. aastal oli see, kui Normandia hertsog William v\u00f5itis Hastingsi lahingus saksi kuninga Haroldi.  <\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Viikingilaev<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingilaev moodustas olulise osa viikingite kultuurist. Laevad olid unikaalse ja erakordse kujuga, mida iseloomustasid s\u00fcmmeetrilised otsad, paindlikud ja sihvakad paadid. Pealegi olid need kerged ja merekindlad, sest ehitajad kasutasid ehitamisel klinkrit. Viikingite laevu kasutati s\u00f5ja- ja kaubalaevadena.<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920-1024x768.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-40225\" width=\"844\" height=\"633\" srcset=\"https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920-300x225.jpg 300w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920-768x576.jpg 768w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/scandinavia.life\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/viking-ship-g17c926420_1920.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 844px) 100vw, 844px\" \/><figcaption>  Skandinaavias kasutatava t\u00fc\u00fcpilise viikingilaeva v\u00e4limus  <\/figcaption><\/figure>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Enamik viikingitest teenis oma elatist kalap\u00fc\u00fcgiga rannikupiirkonnas. Tehnoloogia arenguga<sup>7.<\/sup> ja <sup>8<\/sup>. sajandil kasutasid viikingid paate, mille j\u00f5uallikaks olid s\u00f5ude asemel peamiselt purjed.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">H\u00e4mmastavad faktid viikingite kohta<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00e4dala p\u00e4evad on nimetatud viikingikuningate j\u00e4rgi. N\u00e4iteks reede ja teisip\u00e4ev on nimetatud Friggi ja <a href=\"https:\/\/scandinavia.life\/et\/pohjamaade-sojajumal\/\">T\u00fc\u00fcri<\/a> j\u00e4rgi, kes olid vastavalt abielujumalanna ja s\u00f5jajumal. Thor on arvatavasti j\u00f5u jumal ja \u00e4ike s\u00fcmboliseerib neljap\u00e4eva.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viikingid ei pannud kiivreid p\u00e4he. Kiivrite selga panemine oleks v\u00f5inud panna neid nimetada paganateks. Peale selle oli neil hea h\u00fcgieen. P\u00f5hjuseks on see, et arheoloogid on leidnud m\u00f5ned hooldusvahendid.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks sellele, et viikingid tegelesid aktiivselt kaubandusega, matsid nad ka surnuid paatidesse. Armastus, mida nad paatide vastu tunnevad, tegi neile au, et nad saaksid neisse maetud. Pealegi uskusid nad, et laevu, mis teenisid neid elus olles h\u00e4sti, v\u00f5imaldavad neil j\u00f5uda oma sihtkohta.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcle 1000 aasta tagasi lahkusid norralased oma kodudest, et j\u00f5uda v\u00e4lismaale. Seega viitavad viikingid Skandinaaviast p\u00e4rit meres\u00f5itjate nimele, kes 8.-11. sajandil kauplesid, asustasid, tegid piraatluse ja r\u00fc\u00fcstasid Euroopa eri piirkondi. T viikingite saavutused h\u00f5lmasid nii r\u00fc\u00fcsteretki kui ka r\u00fc\u00fcstamist. Lisaks Rootsile, Taanile ja Norrale l\u00e4ksid nad ka teistesse maailma osadesse, sealhulgas P\u00f5hja-Ameerikasse, L\u00e4his-Itta, P\u00f5hja-Aafrikasse ja<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":40250,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1476],"tags":[1982,13128,25789,1984,1985,13142,1983,2258],"class_list":["post-51753","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","tag-norra-viikingipealinn","tag-skandinaavia-viikingid","tag-viikingiaeg","tag-viikingid","tag-viikingid-skandinaavia","tag-viikingite-linn-et","tag-viikingite-linn","tag-viikingite-muuseum"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51753"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51753\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":132300,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51753\/revisions\/132300"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40250"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/scandinavia.life\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}