Ühe rakuga organismid, mida nimetatakse ka ainuraksete organismidena, on elusolendid, mis koosnevad ühest rakust. Neid pisikesi organisme leidub peaaegu igas keskkonnas Maal, alates kõige sügavamatest ookeanidest kuni kõrgeimate mäetipudeni.
Üksikrakulised organismid on väga erineva kuju ja suurusega ning nad võivad täita mitmesuguseid funktsioone, alates fotosünteesi ja lõpetades liikuvusega. Vaatamata oma väiksusele mängivad ainuraksed organismid olulist rolli ökosüsteemides, kus nad elavad, ja avaldavad märkimisväärset mõju ümbritsevale maailmale.
Selles blogipostituses uurime üherakuliste organismide põnevat maailma, alates kõige väiksematest mikroobidest kuni suurima praegu teadlastele teadaoleva üherakulise organismini.
Nii et olenemata sellest, kas te õpite Norras, sirvite hilisõhtul internetis huvitavaid teemasid või midagi muud, me uurime ja arutleme nende eluvormide paljude rollide üle looduses.
Nautige!
Üherakuliste organismide kohta
Üherakulised organismid on oma ülesehituselt üsna lihtsad, sest neil puudub mitmerakuliste organismide keerukas rakukorraldus. Üksikrakulisi organisme võib leida peaaegu kõigis maakera keskkondades ning need on ühed kõige vanematest ja mitmekesisematest eluvormidest.
On olemas kaks peamist tüüpi ainuraksete organismide tüüpi: prokarüoodid ja eukarüoodid.
Prokarüoodid on kõige põhilisemad ja vanimad ainuraksed organismid, mille hulka kuuluvad bakterid ja arheoidid. Neid iseloomustab nende lihtne rakustruktuur, millel puudub tuum ja muud membraaniga seotud organellid.
Eukarüoodid on keerukamad ainuraksed organismid, millel on tuum ja muud membraaniga seotud organellid. Eukarüootiliste ainuraksete organismide hulka kuuluvad näiteks protiisid, näiteks vetikad ja amööbid.
Üksikorganismidel on mitmesuguseid käitumisviise ja kohandusi, mis võimaldavad neil oma keskkonnas ellu jääda ja areneda. Paljud neist on võimelised liikuma, kasutades oma keskkonnas liikumiseks kiilmeid, lipikuid või pseudopoodiaid.
Teised on paiksed ja tuginevad toitainete saamisel ja jäätmete kõrvaldamisel passiivsetele meetoditele. Üksikrakulised organismid võivad paljuneda ka mitmel viisil, sealhulgas suguta paljunemise ja sugulise paljunemise teel.
Vaatamata oma lihtsusele mängivad ainuraksed organismid kogu maailma ökosüsteemides olulist rolli. Nad vastutavad mitmete funktsioonide eest, nagu toitainete ringlus, hapnikutootmine ja lagundamine, ning on planeedi ökosüsteemide tervise ja tasakaalu seisukohalt elutähtsad.
Suurim kunagi avastatud ühe raku organism
Suurim üherakuline organism Maal on hiiglaslik üherakuline amööbe, mida tuntakse Pelomyxa palustris‘e nime all. Seda ebatavalist organismi leidub mageveekeskkondades, näiteks soodes ja rabades, ning selle läbimõõt võib ulatuda kuni mitme sentimeetri suuruseni.
Pelomyxa palustris’e üks silmatorkavamaid omadusi on tema võime tarbida teisi rakke, mida nimetatakse fagotsütoosiks. Ta teeb seda, sirutades välja pseudopoodideks nimetatavaid pikki väljaulatuvaid osi, mida ta kasutab oma saagi ümbritsemiseks ja neelamiseks. Kui saak on neelatud, siis neelavad nad selle alla ja lagundavad selle seedeensüümide abil.
Lisaks oma fagotsüütilisele käitumisele on Pelomyxa palustris võimeline ka sugutaoliselt paljunema. Selleks jaguneb ta kaheks tütarrakuks, mida nimetatakse binaarseks lõhustumiseks. See võimaldab organismil kiiresti ja tõhusalt paljuneda ja koloniseerida uusi alasid.
Vaatamata oma tohutule suurusele ja ebatavalisele bioloogiale ei ole Pelomyxa palustris üldsusele tuntud. Ta on saanud suhteliselt vähe teaduslikku tähelepanu ning tema käitumise ja ökoloogilise rolli kohta on veel palju teadmata.
Meie arvates on see põnev organism, mida tasub põhjalikumalt uurida, sest see annab ülevaate elu mitmekesisusest ja keerukusest Maal. Selle põneva organismi mõistmine võib aidata meil sügavamalt mõista elu mitmekesisust ja keerukust Maal.
Üherakuliste organismide iidne ajalugu
On tõendeid selle kohta, et üherakulised organismid olid ühed esimesed eluvormid, mis Maal arenesid.
Varaseimad teadaolevad tõendid elust Maal pärinevad kivistunud mikroobimattidest, mida tuntakse stromatoliitidena ja mille vanus on arvatavasti vähemalt 3,5 miljardit aastat, kuid mõned hinnangud ulatuvad lähemale 3,8-4 miljardi aasta vanusele. Arvatakse, et need stromatoliidid on loodud tsüanobakterite kolooniate poolt, mis on üksikute rakkude prokarüootiliste organismide liik.
Arvatakse, et esimesed eluvormid Maal olid lihtsad ainuraksed organismid, mis tekkisid mitteeluliste keemiliste lähteainete kombinatsioonist. Need varajased eluvormid oleksid kohanenud varajase Maa karmide tingimustega ning neil oleks olnud lihtsad ainevahetusprotsessid energia saamiseks ja paljunemiseks.
Aja jooksul arenesid need lihtsad ainuraksed organismid keerukamateks vormideks, millest lõpuks tekkisid tänapäevased mitmerakulised eluvormid.
Kuigi ei ole võimalik kindlalt öelda, millised olid esimesed eluvormid Maal või kuidas nad käitusid, on tõenäoline, et tegemist oli lihtsate ainuraksete organismidega, mis olid võimelised ellu jääma ja paljunema varase Maa keerulistes tingimustes.
