Kui kellelgi on plaanis Euroopasse immigreeruda, võib nii palju tunduda selge, kuni sees olles tuleb välja varjatud keerukus. Väljaspool seda peavad paljud Euroopat peaaegu täiuslikuks homogeenseks ühiskonnaks, vähemalt selles osas, kuidas nad oma asju ajavad. Ehkki kontinent töötab suures osas ELi komisjoni alluvuses, on endiselt olemas mõned sotsiaalsed ja majanduslikud partnerlused või blokid, millel on määrused. Nii et parem on kohe õppida Skandinaaviat, Schengeni ala ja Põhjamaad hästi tundma.
Iga kord, kui inimene taotleb väljastpoolt Euroopasse reisimiseks viisat, antakse talle Schengeni viisa. Samuti on kaasas selle sihtriigi nimi, kuhu esimesena saabutakse. See saabumissadam loetakse selle ajavahemiku jooksul koduks. Võib-olla võiksite olla uudishimulik teada, kuna asjaolud võivad nõuda teatud määrusi iga Schengeni ala väikese bloki kohta.
Piirkondlike blokkide nimed, millega peate tutvuma
Kuigi internet annab meile tänapäeval vastuse peaaegu kõigele, mida me võime vajada vaid ühe lihtsa kliki abil, on väga oluline, et meil oleks ettekujutus, mida otsida. Kujutage ette, et olete Euroopas ja keegi ütleb teile, et ta on balkanlane, vahemeremaalane või skandinaavlane. Alguses võib teil olla üllatused üle kogu näo kirjutatud. Sisemiselt oleksite nagu aah! Ma arvasin, et sa oled eurooplane. Aga ei ole tähtis, Euroopa on jagatud, kuigi sellest ei räägita alati laialdaselt, sest sildi “Euroopa” all peitub kõik.
Euroopas ei kasutata väljendeid “Põhjamaad”, “Schengen” ja “Skandinaavia” vaheldumisi, nagu see toimub mujal maailmas. Tegelikult oleks nendest kohtadest rääkimine nii, nagu tähendaksid nad sama asja, isegi selle põhjal, mis raamatutes nende kohta kirjas on, teadmatus.
Schengeni ala
Nüüd, kui olete otsustanud, et te ei lange kunagi teadmatuse lõksu, siis olge teadlik, et Schengen kujutab endast tsooni. Tsoon koosneb 26 Euroopa riigist. Seega annab saatkonnas või konsulaadis väljastatud viisa teile põhimõtteliselt võimaluse külastada kõiki neid riike, ilma et peaksite näitama mingit täiendavat isikut tõendavat dokumenti.
Ulatuslik Schengeni ala registreerib igal aastal nii palju sisserännet nii sees- kui ka väljapoole ja sissepoole. Majandustegevus ja tihedad sidemed, mis on enamikus Schengeni riikides aja jooksul tekkinud, teevad selle piirkonna nii armsaks. Õiguste hierarhias on tegelikult juhtumeid, kus Schengeni või ELi õigusaktid on ülimuslikud teiste riigipõhiste õigusaktide suhtes. See võib olla oluline, kuid sisserändaja jaoks, kes võitleb riigis viibimise või elukoha staatuse muutmise eest. ELi õigusaktidele tuginemine mõnel juhul ja hea advokaadi abil võib lihtsalt päästa teie vaese naha küüditamise ohus.
Olulisi küsimusi, mida iga sisserändaja võib soovida teada saada iga Schengeni riigi kohta, leiate siit.
Põhjamaade piirkond
Põhjamaade piirkond koosneb viiest suveräänsest riigist: Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Island. Kuid nende viie riigiga seotud kolm autonoomset territooriumi – Gröönimaa, Fääri saared ja Ahvenamaa – moodustavad samuti osa. Kõik need moodustavad erilise piirkonna, mis on seotud oma ajalooliste sidemetega. Piirkonnad teevad tugevat valitsustevahelist koostööd ka riigipiiride osas.
Et seda paremini mõista, tuleb seda samm-sammult mõista. Alustuseks tähendab Norden sõna-sõnalt “põhja” nii norra, rootsi kui ka taani keeles. Põhja oli selle piirkonna nimetus vähemalt kuni 1950. aastateni. Pealegi on prantslased välja mõelnud ka fraasi “le pays Nordiques”, mis tähendab lihtsalt Põhjamaad. See on ühine termin, mis koondab kõik viis Euroopa põhjapoolset riiki ühe katuse alla, mida kõik need riigid aktsepteerivad.
Skandinaavia
Küsimus, millega te sageli kokku puutute, on, kus on Skandinaavia? Kuigi võib arvata, et sellele küsimusele on lihtne vastata, võib see osutuda keerulisemaks. Te peate teadma, et see, mis tegelikult moodustab Skandinaavia, võib muutuda sõltuvalt geograafilisest, kultuurilisest ja keelelisest kontekstist.
Tõendid, mida te võite samuti kontrollida, viitavad sellele, et Skandinaavia tekkis 18. sajandil. See on seotud Taani ja Rootsi ülikoolide pingutustega, mis on seotud kolme riigi – Taani, Rootsi ja Norra – ühise ajaloo, kunsti, kultuuri ja mütoloogia propageerimisega.
Lihtsalt selleks, et te tunneksite end selles teemas rohkem kokkulangevana, võib-olla prooviksite hoopis uhkeldada, et selle mõiste algupärane fraas oli “Scania”. Scania tähendab Rootsi lõunapoolseimat provintsi, millest on sündinud mõiste “Skandinaavia”. Taani ja Norra töötasid algselt ühe kuningriigi all, mis on põhjuseks nende ühisele armastusele hygge’i vastu.
Norra ja Rootsi kuulusid samuti ühe kuningriigi alla, kuni Norra saavutas iseseisvuse. Seega moodustab Skandinaavia riikide rühma, kuhu kuuluvad Taani, Rootsi ja Norra, kuid mõnikord ka Soome, Island ja Fääri saared.
Mis tegelikult teeb nende kolme piirkonna vahel vahet?
On üsna tavaline, et inimesed ei ole alati ühel meelel Põhjamaade ja Skandinaavia mõistete osas. Kui sõna Nordic esineb, muutub asi tavaliselt veelgi keerulisemaks, kui tegemist on Põhjamaade ja Skandinaavia piirkonnaga. Tundub, et see tähendab enam-vähem sama, arvestades asjaolu, et neil kahel kipuvad olema mõned ühised asjad. Seetõttu kasutavad mõned inimesed Skandinaaviat ja Põhjamaad alati vaheldumisi, samas kui teised tagavad, et nad lisavad igale piirkonnale kindla tähenduse.
Mõnede inimeste jaoks hõlmab Skandinaavia ainult Taanit, Norrat ja Rootsit ilma Soome ja Islandita. Kui Skandinaavia termin kirjeldab laiemat piirkonda, siis Põhjamaade termin on muutumas palju populaarsemaks, kuna see on palju paindlikum mõiste. See on erinevatel aegadel täielikult muutnud nii oma tähendust kui ka geograafilist konteksti ja teeb seda kahtlemata ka edaspidi.
Schengeni ala seevastu hõlmab kõiki 26 Euroopa riiki kuid mitte kõik ELi riigid ei kuulu sinna. Iirimaa näiteks jääb. Teised riigid, nagu Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Küpros, teevad jõupingutusi, et saada selle piirkonna osaks. Siiski peate arvestama, et selles valdkonnas on olemas mõned Euroopa riigid, mis ei ole siiski osa EList. Näiteks Island, Norra, Liechtenstein ja Šveits.
