Stockholm asub vee ääres ja “vees” ning just see teeb linna nii võluvaks. Sodermalms (Södermalm) kõrgendikud üle linna ja Djurgardeni saare iidsed metsad moodustavad silmatorkava kontrasti.
Rootsi metropolis seisab torn, mis pakub erakordset vaadet – 155 meetri kõrgusest Kaknas Towerist (Kaknästårnet) saab selge ilmaga vaadata kogu 60 km pikkust vaadet – Stadshusetist Globeni, üle Hotorgeti (Hötorget) siluetile, linna saarestikule ja kuni Suur-Stockholmi kõige kaugemate äärealadeni!
Svea maal
Juba ammu enne linna rajamist asustasid viikingid Läänemere ja Malareni (Mälareni) kokkupuutepiirkonda. Ajavahemikul 800 pKr kuni 1050 pKr õitsesid nad ja Malarenis kujunesid välja elujõulised kaubanduslikud huvid. Üks tähtsamaid oli Bjorko (Björkö) saar tänapäeva Stockholmi lähedal, mis 1993. aastal kuulutati maailmapärandi nimistusse. Esimest korda mainitakse Stockholmi 1200. aastal ja 1270. aastal sai see koht linna staatuse. Soodne strateegiline asukoht muutis ambitsioonika linna oluliseks jõuks Skandinaavias.
Stockholmi vanalinn
Taani eraldumisega 1523. aastal algas Stocholmi tõusmine kuninglikuks residentuuriks. Alates 1634. aastast oli Stockholm ka pealinn. Sel ajal ehitati mõned vanalinna (Gamla Stan) uhked hooned ja paleed – näiteks Aadlimaja (House of Nobility). (1641-1674), Axel Oxenstiernase palee (1653-1668), endine Rahvuspank ja Püha Gertrudi kirik ehk Saksa kirik, mis oli Vasterlangi tänava (Västerlånggatan) ääres oma kauplemiskohti pidanud saksa kaupmeeste kirik. Gamla Stanis leiame ka kaugemalt pärit hooneid, näiteks Püha Nikolai katedraali 1200. aastast. See on Rootsi kuningliku perekonna kroonimiskirik. Siin Carl Gustaf 16. abielus oma kodanliku Silviaga.
Kuninglik palee
Üks populaarsemaid vaatamisväärsusi on valvurite vahetus lossiplatsil. Kuninglikul paleel on rohkem pakkuda. Euroopa kõige oskuslikumate ja kuulsamate kunstnike ja käsitööliste loodud. 608 tuba – kolm korda rohkem kui Buckinghami palees Londonis – on maailma suurim kuninglik loss. Rahvussaalis ja lossikirikus (Slottskirken) saab näha suurepäraseid Bernadotte’i tube (Bernadotterrommene), kuningas Gustav 3.s antiikmuuseumi, relvakoda ja muuseumi Tre Kronor. Tänapäeval elab kuninglik perekond mõned kilomeetrid lääne pool barokklinnas Drottningholm(loe lähemalt siit), mis on alates 1991. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud.
Skansen – maailma vanim vabaõhumuuseum
Alates 1891. aastast on Skansen olnud populaarne sihtkoht nii noorte kui ka vanade jaoks. Siin ärkab minevik ellu. Näha saab toredaid, vanu talupoegade maju, mõisaid ja tööliste maju üle kogu Rootsi. Kohapeal on väike loomaaed. Siin elavad avarates tarandustes hundid, karud, ahvid, põhjapõdrad ja muidugi hirved. See on elav muuseum, kus saab palju teada Rootsi mineviku kohta ja kus on palju lõbu. (kliki siia lisateabe saamiseks)
Saarestiku labürint
Stocholm ei oleks Stockholm ilma saarestikuta, kus on kokku 24 000 saart, saarekest ja riffi. Enamik saarelaevu siseneb Strömkajeni sadamasse ja Nybrovikenisse. Väga eriline kogemus on sõit ühel restaureeritud maalilisel aurulaeval. Sõit Vaxholmi võtab umbes tund aega, Drottningholmi lossi kulub umbes viiskümmend minutit – see on midagi, mida te kindlasti ei tohiks vahele jätta. Vaatamist väärivad ka Sandhamn ja Uto (Utö) oma kauni maastikuga.
Fakte Stockholmi kohta:
Linna elanikkond: 780000
Vaatamisväärsused: Skansen, Stadsholmen, Stadshuset, Suurkirik, Tessin palee, Saksa kirik, Vasa muuseum, Stockholmi linnamuuseum, Oxenstiernes’i palee.
[wpgmza id=”13″]
