Ainult umbes veerand Norra pealinnast koosneb majadest, tänavatest ja väljakutest. Sealhulgas Henrik Ibsenile ja Edvard Munchile pühendatud muuseumid ja raamatukogud. Ülejäänud on mets, järved ja maailma kuulsaim suusahüpe.

Holmenkollbakkenit on peaaegu kõikjalt linnast näha mäest ülespoole. Ja maapinnalt avaneb hingemattev vaade Norra pealinnale. See oleks kindlasti olnud parim saabumine Oslo linna: Tehniliselt täiuslik suusahüpe otse kesklinna. Kuid isegi 2011. aasta mäe rekordiga tegi Andreas Kofler kesklinna suunas vaid 141 meetrit.

Christiania

Kuigi Oslo linn tähistas 2000. aastal oma 1000 aasta juubelit, võib väita, et praegune linn sündis alles pärast suurt tulekahju 1624. aastal. Enne seda aega (alates umbes 1000. aastast) asus linna tuum Bjorvika (norra keeles Bjørvika). Vana Oslo linn oli kaubanduskogukond ja piiskopkond. Håkon 5 (1299-1319), kes ehitas Akershusi kindluse, oli esimene kuningas, kes elas alaliselt linnas. Pärast 1624. aasta tulekahju ehitas Taani ja Norra kuningas Christian IV linna uuesti üles teisel pool teed. Christian andis linnale oma nime, nimetades seda Christiania. Uus linn kasvas tänu saeveskitele ja laevavarustusele ning see juhtus hoolimata sellest, et kuningas oli kehtestanud nn “jõuga müüritud” seaduse: Linnas oli keelatud kasutada puitu ehitusmaterjalina.

Lapsed mängivad lehtedega i Frogneri pargis

Norra pealinn

Taani, kes oli Napoleoni sõdades Prantsusmaa poolele asunud, oli pärast Prantsusmaa lõplikku lüüasaamist hoidunud Norrast naaberriigis Rootsis. 18oo lõpu poole tõusis Christiania (koos K-ga alates 1877. aastast) Norra kultuurilise renessansi keskuseks. Riiklik laine rullis üle riigi. 1905. aastal lahkus Norra liidust Rootsiga. Taani prints Carl valiti kuningaks ja võttis endale Haakoni 7. nime ning pealinnaks kuulutati Kristiania. Kõigepealt võttis linn 1925. aastal tagasi oma esialgse nime Oslo

Raekojast keskjaama

Maamärk on linnahall oma kahe massiivse torniga, mis ehitati aastatel 1931-1950 otse lahe ääres. Nobeli rahupreemia on siin igal aastal alates 1990. aastast välja antud. Vaid mõne sammu kaugusel kesklinnas on üks linna magistraalidest, Karl Johans Gate, mis asub parlamendi ja kuningalossi vahel. Samuti on lähedal Rahvusteater, ajaloomuuseum, riiklik kunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseum, ülikool ja valitsuskvartal ning keskjaam.

Suveõhtu Ekebergrestauraanis

Kvadraturen

Kesklinna linnaosa Akershusi kindluse (1300. aastad), katedraali (1697), Ülem-Vollgate’i ja Skippergata vahel nimetatakse Kvadratureniks. Siin on veel palju hästi säilinud hooneid 1600ndatest aastatest. Kvadraturenist leiame ka palju ajaloolisi ja kultuurilisi institutsioone, nagu teatrimuuseum, kaasaegse kunsti muuseum, Borsen (Børsen), kohvik Engebret (kus nii Ibsen, Bjornson, Grieg kui ka Munch olid oma püsilauad) ja restoran Gamle Rådhus (Vanalinna), kus saab ehtsaid norra eriroogasid.

Edvard Munch

Edvard Munch on kahtlemata Norra kuulsaim maalikunstnik. Tema pildid tekitavad paljudes entusiasmi, teised plaksutavad kohkudes käed näkku. Kuid ükskõik, kuidas keegi ka ei suhtuks maalikunstniku töödesse, Munchi muuseum on iga Oslo linna turisti jaoks kohustuslik. See ei kehti mitte ainult legendaarse “Screami” kohta(loe lähemalt siit). Oslos saab näha ka “Angst”, “Melanhoolia”, “Vampiir”, “Puberteet” ja “Elu tants”, rääkimata “Madonnast”, mis koos “Screamiga” on oma kuulsust suurendanud suurejooneliste varguste tõttu, mis õnneks lõppes sellega, et pilt toodi tagasi õigele kohale. Muuseumipoes müüakse ka “karjumist”, et alati ja igal pool saaks meelde tuletada, et elu pole tõesti roosipärane, kuid samas ei tohiks ka alati liiga tõsiselt võtta.

Faktid Oslo linna kohta

Oslo linna elanike arv: 650 000 – ümbruskonna elanike arv: 1,2 miljonit

Vaatamisväärsused: Holmenkollebakken, Linnus (Slottet), Kon-Tiki muuseum, Viikingilaevade muuseum, Norsk Folke muuseum, Rahvusgalerii, Oslo Linnamuuseum, Raekoda, Akershuse kindlus, Vigelandi park.