Viikingite rõivad valmistati looduslikest materjalidest, nagu vill, lina ja loomanahad. Viikingid elasid külmas kliimas, mistõttu nende riietus oli loodud nii, et see hoiaks nad soojana ja kuivana. Samuti oli neil praktiline ja funktsionaalne lähenemine rõivastele, keskendudes vastupidavusele ja liikumislihtsusele.
Meeste riided:
Viikingiaegsed mehed kandsid tavaliselt pikka villast või linasest riidest särki või tuunikat, mida kanti villaste pükste kohal. Särk oli vööga vöökohal ja sageli pikkade varrukatega, mida sai vajadusel üles rullida. Külmema ilmaga kanti soojuse lisamiseks tuunika kohal villast või loomanahast valmistatud mantlit. Mantlit hoiti paigal pross või nõel.
Meeste jalatsid koosnesid nahast kingadest või saapaist, mis olid sageli tugevdatud metallnööpide või -küüntega, et muuta need vastupidavamaks.
Võitluses kandsid viikingite mehed kaitseks ketisoomust või nahkveste. Kiivreid kanti ka pea kaitsmiseks ning paljudel kiivritel oli lisakaitseks nina- või näomaski.
Naiste riided:
Viikingiaegsed naised kandsid pikka villasest või linasest riidest kleiti, mis oli sageli kaunistatud tikandite või muude kaunistustega. Tavaliselt hoidis kleiti paigal vöö, mida kanti vöökohal. Külmema ilmaga kanti kleidi kohale villast või loomanahast valmistatud mantlit, mis lisas soojust.
Viikingiaegsed naised kandsid ka peakatet, mida nimetati “hufa” või “kyrtill”, mis sarnanes kapuutsi või salliga ja mida võis pea ja kaela katmiseks üles tõmmata.
Naiste jalatsid koosnesid nahast kingadest või saabastest, mis olid sageli kaunistatud tikandite või muude dekoratiivsete elementidega.
Ehted ja aksessuaarid:
Nii mehed kui ka naised kandsid erinevaid ehteid ja aksessuaare. Mantlite ja tuunikate kinnitamiseks kasutati prosside ja nõelte ning vööpaelte kinnitamiseks vöökoha kinnitamiseks vööpaelad. Populaarsed olid ka kaelakeed, käevõrud ja sõrmused.
Viikingiaegsed naised kandsid sageli kaelas või ümber pea keeratud helmekimpu, mis olid sageli valmistatud merevaigust või muudest väärtuslikest materjalidest.
Viikingiaegsed mehed kandsid sageli käesõrmuseid ehk torke, mis olid valmistatud hõbedast või kullast ning sümboliseerisid rikkust ja staatust.
Üldiselt olid viikingite rõivad praktilised ja funktsionaalsed, mis pidid kandja soojana ja kuivana hoidma karmis kliimas. Rõivad sobisid hästi viikingite aktiivsele eluviisile, võimaldades kerget liikumist ja vastupidavust. Viikingid pidasid oluliseks ka isiklikku ehtimist, nii mehed kui ka naised kandsid erinevaid ehteid ja aksessuaare, et näidata oma rikkust ja staatust.
