Norra on Põhja-Euroopa riik, mille mandriosa asub Skandinaavia poolsaarel. Riigi kirdeosas asuvad Soome ja Venemaa, lõunas on Skagerraki väin, mille teisel pool asub Taani.
Norra rannajoon on ulatuslik ja asub Põhja-Atlandi ookeani ääres. See mereline mõju avaldub ka Norra kliimas, kus mere rannikualadel on madalad temperatuurid, kuid sisemaal liikudes on see küll külmem, kuid võrreldes teiste maailma piirkondadega sellistel põhjapoolsetel laiuskraadidel palju mahedam.
Väikese rahvaarvuga monarhia
Norra rahvaarv oli 2013. aasta oktoobris 5 096 300 inimest ja prognooside kohaselt elab riigis 2060. aastaks üle 7 miljoni inimese. Riik on meelitanud sisserändajaid Lõuna- ja Kesk-Euroopast, Aafrikast, Lähis-Idast, Aasiast ja mujalt.
Norra on põhiseadusliku monarhia vormis suveräänne riik, kus riigivõim on jagatud parlamendi, valitsuskabineti ja kõrgeima kohtu vahel.
Praegune Norra kuningas on Harald V Glucksburgide suguvõsast. Norra peaminister on alates 2013. aastast olnud Erna Solberg, kes asendas Jens Stoltenbergi.
Kuningriik loodi mitme väikekuningriigi ühinemisel ja on sellest ajast alates pidevalt eksisteerinud 1148 aastat, kuigi aastatel 1814-1905 oli see Rootsi Kuningriigiga personaalunioonis.
Geopoliitiline olukord
Esimese maailmasõja ajal oli Norra neutraalne ja jäi neutraalseks kuni sakslaste sissetungi ja okupeerimiseni 1940. aasta aprillis kuni Teise maailmasõja lõpuni.
Norras on kaks tasandit, nii haldus- kui ka poliitilise alajaotuse tasandil: need on maakonnad ja omavalitsused.
Traditsioonilised territooriumid on saamide (Norra põlisrahva) enesemääratletud ja mõjutatud saami parlamendi ja Finnmarki seaduse kaudu.
Riigil on tihedad sidemed Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikidega. Norra on ka üks ÜRO NATO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Põhjamaade Nõukogu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutajaliikmeid. Norra keelel on ühine arusaadavus taani ja rootsi keelega.
Heaolu ja majandus
Norra järgib Põhjamaade heaolumudelit, pakkudes universaalset tervishoiuteenust ja ulatuslikku sotsiaalkindlustussüsteemi, mille väärtused põhinevad egalitaarsetel ideedel.
Riigi tööstussektorid õitsevad tänu ulatuslikele naftavarudele, maagaasile, mineraalidele, mereandidele, mageveele ja puidule. Naftatööstus moodustab veerandi riigi SKPst.
Väljaspool Lähis-Ida on Norra maailma suurim nafta- ja maagaasitootja ühe elaniku kohta.
Kõrge sissetulek ühe elaniku kohta ja kõrge arenguindeks
Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi nimekirjades on Norra maailma neljandal kohal sissetulekuga elaniku kohta. Riik on CIA nimekirjas, mis sisaldab ka autonoomseid territooriume ja piirkondi, üheteistkümnendal kohal SKP ühe elaniku kohta.
Norra riiklik investeerimisfond on üle 1 triljoni dollari suuruse varaga maailma suurim. Samuti on Norra alates 2009. aastast maailmas esikohal inimõiguste osas.
Arenguindeksi edetabelis, mida ta oli varem aastatel 2001-2006. Norra oli 2017. aasta maailma õnnelikkuse aruandes esikohal ja tema kuritegevuse määr on üks madalamaid maailmas.
