Euroopa Liidu rahapoliitika tõttu kasutab enamik ELi liikmesriike eurot. Mõnikord nimetatakse seda valuutat euroks, mille tähis on €. Praegu on selle valuuta kasutusele võtnud 20 riiki, kokku üle 300 miljoni kodaniku, kes saavad oma palka, maksavad arveid ja toidukaupu euroga.
Kuid mitte kõik Euroopa riigid ei kasuta tegelikult eurot, kuigi nad on Euroopa Liidu liikmed. Nii et selles artiklis vaatame läbi kõik riigid, kus saab eurot kasutada, ning käsitleme ka neid, mis jäävad välja. Nautige!
Miks euro kasutusele võeti
On mitmeid põhjusi, miks EL otsustas võtta kasutusele euro kui ühisraha. Peamine põhjus oli edendada majanduslikku integratsiooni ja stabiilsust ELis ning tagada paremad kaubandustingimused ettevõtetele ja eraisikutele kogu piirkonnas.
Kasutades ühtset valuutat, saavad riigid omavahel lihtsamalt ja ilma valuutat vahetamata kaubelda, mis võib vähendada tehingukulusid ja kõrvaldada valuutakursiriskid. See võib aidata stimuleerida majanduskasvu ja suurendada ELi riikide vahelist kaubandust.
Teine põhjus, miks euro kasutusele võeti, on ELi poliitilise ja majandusliku mõju suurendamine maailma tasandil. Euro on nüüd üks maailma peamisi valuutasid ning selle kasutamine on aidanud suurendada ELi majanduslikku ja poliitilist võimu.
Lisaks sellele nähti eurot kui võimalust edendada ühtsust ja solidaarsust ELis. Ühise valuuta kaudu on ELi riigid omavahel tihedamalt seotud ning saavad teha tihedamat koostööd ühiste eesmärkide ja poliitika nimel.
See on võimaldanud optimeeritud finantssüsteemi, paremat reguleerimist ja kontrolli, samuti on ELis reisivatel turistidel lihtsam teada saada toodete, teenuste ja nende hotellide hindu.
Eurot kasutavad riigid
Nagu eespool mainitud, on alates 1. jaanuarist 2023. aastal 20 ELi täisliiget, kes kasutavad samuti eurot. Horvaatia on selle nimekirja viimane lisa. Sulgudes oleme lisanud ka ametliku vastuvõtmise kuupäeva.
- Austria (1999)
- Belgia (1999)
- Horvaatia (2023)
- Küpros (2008)
- Eesti (2011)
- Soome (1999)
- Prantsusmaa (1999)
- Saksamaa (1999)
- Kreeka (2001)
- Iirimaa (1999)
- Itaalia (1999)
- Läti (2014)
- Leedu (2015)
- Luksemburg (1999)
- Malta (2008)
- Madalmaad (1999)
- Portugal (1999)
- Slovakkia (2009)
- Sloveenia (2007)
- Hispaania (1999)
Märkus: Kõik riigid, kes võtavad euro kasutusele, teevad seda 1. jaanuaril.
Lisaks nimetatud 20 riigile on veel teisigi riike, kes kasutavad eurot valuutana. Mõned neist riikidest ei ole ametlikult Euroopa Liidu liikmed, kuid neil on siiski lubatud oma eurode vermimine tänu eripoliitikale. Ja teised selles nimekirjas olevad riigid lihtsalt kasutavad raha, ilma rahapajata.
- Andorra
- Kosovo
- Monaco
- Montenegro
- San Marino
- Vatikani linn
Erijuhtumid
On mõned Euroopa Liidu liikmed, kes kas ei kuulu euroalasse või kelle lepingud sisaldavad muid sätteid, mis võimaldavad neil euro kasutuselevõtu asemel jätkata oma traditsioonilise valuuta kasutamist.
Need nõuded esitavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, kes koos vaatavad kandidaatriikide tingimusi nn lähenemiskriteeriumide osas.
Taani
Taani on erijuhtum, sest nad mitte ainult ei kasuta eurot, vaid on ka ainus riik, kes ei ole sunnitud seda kunagi tegema, kuna nad on ELiga sõlminud erikokkuleppeid. Taani järgib siiski endiselt fikseeritud kursipoliitikat, mis tähendab, et Taani keskpanga eesmärk on, et Taani kroon järgiks euro väärtust.
Selle peamine põhjus on 2000. aastal toimunud avalik hääletus. Enamik taanlastest hääletas euro kasutuselevõtu vastu ning tänu teatavatele poliitilistele kokkulepetele lubati riigil säilitada oma kohalik valuuta, mida tuntakse Taani kroonina ehk DKK, kui kasutatakse ISO 4217 valuutakoodi.
Bulgaaria, Rootsi, Rumeenia, Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik.
Need riigid ei kuulu veel euroalasse, kuid peavad ELi liikmesuse tingimusena võtma kasutusele euro. Praeguse seisuga on neile tehtud erandeid selle nõude täitmisest, kas seetõttu, et nad ei vasta vajalikele majanduslikele kriteeriumidele, või seetõttu, et nende ühinemislepingutes on sätestatud erandid. Mõned riigid, nagu Rootsi, täidavad juba praegu kriteeriumid või võiksid need vähemalt kiiresti täita, kuid avalikkuse meeleolu tõttu lükatakse taotluse esitamist edasi. Teised riigid töötavad veel oma finantspoliitikaga, et olla täielikult valmis euroalaga ühinemiseks.