Üle 1000 aasta tagasi lahkusid norralased oma kodudest, et jõuda välismaale. Seega viitavad viikingid Skandinaaviast pärit meresõitjate nimele, kes ⁸.^-11. sajandil kauplesid, asustasid, tegid piraatluse ja rüüstasid Euroopa eri piirkondi. T

Dokumentaalne kokkuvõte viikingitest, nende tegevusest ja operatsioonidest

viikingite saavutused hõlmasid nii rüüsteretki kui ka rüüstamist. Lisaks Rootsile, Taanile ja Norrale läksid nad ka teistesse maailma osadesse, sealhulgas Põhja-Ameerikasse, Lähis-Itta, Põhja-Aafrikasse ja Vahemerre, ning seda perioodi nimetatakse viikingiajaks.

Viikingiaeg

Skandinaavia keeles on viiking peamiselt seotud sõnaga “vikingr”, mis tähendab piraat. Viikingid tulid peamiselt Rootsist, Norrast ja Taanist ning jäid peamiselt maapiirkondadesse. Viiking viitab ajale, mil Skandinaavia inimesed läksid suvel viikingite juurde. Ekspeditsioonid viidi läbi eesmärgiga värvata välismaiseid palgasõdureid, rüüstada linnu ja kloostreid ning kaubelda.

Viikingiaeg kestis 793-1066 pKr, mille jooksul viikingid korraldasid mitmeid rüüsteretki. Arvatakse, et viikingid on alustanud oma tegevust Taanis, sest seal on vanim kaubanduslinn. Sel perioodil käisid viikingid isegi Bagdadis idas ja nad jätsid suure jälje erinevatesse kultuuridesse, millega nad suhtlesid. Esialgu tegid norralased rüüsteretke ja pöördusid koju tagasi. Pärast teatavat aega otsustasid nad siiski oma asunduste loomise kasuks.

Viikingite ajaloo ajajoon

Viikingiajastut saab paremini mõista, kui jagada kogu periood konkreetseteks olulisteks aegadeks. Sukeldume otse laiaulatuslikku ja keerulisse viikingiaja perioodi koos konkreetsete aegadega.

Alates 540-st kuni 790-ni

Ajavahemik, mis pani viikingiaja kultuurilised ja majanduslikud alused, oli 540-790 aastat. 740. aastal toimus Rootsi kuninga Sigurd Hringi ja Taani kuninga Harald Wartihammaste vahel lahing. Lisaks sellele leiti 750. aastal Salme linnas Eestis kaksiklaeva matmine ja 789. aastal registreeriti esimene viikingite rünnak Inglismaal.

Alates 791. aastast kuni 900. aastani

Kõige kuulsam rüüsteretk toimus 793. aastal Kirde-Inglismaal, Lindisfarne’is. Iirimaal registreeriti viikingite rünnak 795. aastal, Oseburgi laev aga 830. aastal. Viikingilaev avastati Tonsbergi ümbruses. 844. aastal mässas viikingite rüüsteretk Sevilla, samas kui 860. aastal ründasid venelased Konstantinoopoli. Ei tohi unustada, et aastal 840 avastasid põhjamaade asukad Dublini.

Viikingid andsid endast parima, et vallutada külastatavaid kohti, ning 866. aastal rajasid nad Yorkis kuningriigi. Isegi pärast kuningriigi rajamist sai Alfredist 871. aastal Wessexi kuningas, samas kui Harald Fairhair sai 872. aastal Norra kontrolli alla. Samuti toimusid aastatel 874-879 olulised sündmused, sealhulgas Ingolfur Arnarson, kes nõudis maad, millest sai Reykjaviki linn; Gathrum rikkus oma kokkulepet Alfrediga, anglosaksi armee võitis ja koondas viikingid Edingtoni lahingus ning Kiievist sai Rusi domeenide keskus.

Alates 901-st kuni 1000-ni

Viikingite korraldatud rüüsteretkedest ei piisanud, et nad jätkaksid rüüsteretki Vahemere rannikul. Samuti anti 911. aastal viikingite pealikule Rollole frankide poolt maad ja 941. aastal ründasid venelased Istanbuli (Konstantinoopoli). 981. aasta oli viikingite jaoks veel üks oluline aasta, sest just siis avastas Erik Punane Gröönimaa ja ta kuulub kuulsate viikingite hulka.

Esimene viikingilaev sõitis Põhja-Ameerikasse 986. aastal pärast Gröönimaa avastamist. Samal ajal kui viikingid jätkasid Põhja-Ameerika vallutamist, maksis Æthelred 991. aastal esimese lunaraha, et lõpetada taanlaste rünnakud Inglismaal. Kuningad jätkasid vallutamist ja 995. aastal sai Olof Skotkonungist esimene kuningas, kes valitses gaitide ja rootslaste üle.

Viikingid ei olnud kristlased. Kuid 995. aastal vallutas Olav I Tryggvason Norra, muutes selle esimeseks kristlikuks kuningriigiks. Kristlus arenes edasi ja 1000. aastal astus Island kristlusele, kuigi skandinaavlased jätkasid vanade jumalate kummardamist eraviisiliselt. Samal aastal suri Olav I lahingus, mistõttu Norrat valitsesid taanlased, samal ajal kui Erik Punase poeg Leif Erikson uuris Põhja-Ameerika rannikuosa.

Alates 1000-st aastast

1002. aastal sai Brian Boru Iirimaa kuningaks pärast võitlust norralaste vastu ja nende võitmist. Thorfinn Karlsefni püüdis Põhja-Ameerikas asustust luua, kuigi viikingid jätsid Viinimaa 1015. aastal maha. 1016. aastal valitsesid taanlased Knuti juhtimisel Inglismaad, kui Olav II võttis tagasi Norra, mis oli algselt nende territoorium taanlastelt.

Taanlased toetasid Edward Confessori, kui ta valitses Inglismaad 1042. aastal. 1046. aastal sai Harald Hardrada koos Magnusega Norra kuningaks ja 1050. aastal asutati Oslo linn. Linnas asub ka muuseum, mille kohta saab lisateavet aadressil Vikingilaevade muuseum.

Nagu alati öeldakse, et kõigel, mis algab, peab olema lõpp, seega tähistas 1066. aasta viikingiaja lõppu, mil Harold Godwinson võitis Harald Hardradat Stamfordi silla lahingus. Teine oluline sündmus 1066. aastal oli see, kui Normandia hertsog William võitis Hastingsi lahingus saksi kuninga Haroldi.

Viikingilaev

Viikingilaev moodustas olulise osa viikingite kultuurist. Laevad olid unikaalse ja erakordse kujuga, mida iseloomustasid sümmeetrilised otsad, paindlikud ja sihvakad paadid. Pealegi olid need kerged ja merekindlad, sest ehitajad kasutasid ehitamisel klinkrit. Viikingite laevu kasutati sõja- ja kaubalaevadena.

Enamik viikingitest teenis oma elatist kalapüügiga rannikupiirkonnas. Tehnoloogia arenguga^7. ja ⁸. sajandil kasutasid viikingid paate, mille jõuallikaks olid sõude asemel peamiselt purjed.

Hämmastavad faktid viikingite kohta

Nädala päevad on nimetatud viikingikuningate järgi. Näiteks reede ja teisipäev on nimetatud Friggi ja Tüüri järgi, kes olid vastavalt abielujumalanna ja sõjajumal. Thor on arvatavasti jõu jumal ja äike sümboliseerib neljapäeva.

Viikingid ei pannud kiivreid pähe. Kiivrite selga panemine oleks võinud panna neid nimetada paganateks. Peale selle oli neil hea hügieen. Põhjuseks on see, et arheoloogid on leidnud mõned hooldusvahendid.

Lisaks sellele, et viikingid tegelesid aktiivselt kaubandusega, matsid nad ka surnuid paatidesse. Armastus, mida nad paatide vastu tunnevad, tegi neile au, et nad saaksid neisse maetud. Pealegi uskusid nad, et laevu, mis teenisid neid elus olles hästi, võimaldavad neil jõuda oma sihtkohta.